kuid mõistan väga edukalt kui mulle miski ei meeldi. ja paljuski on mu kärsitu olemine seotud nootide õppimisega, kuid enamasti siiski inimestega mu ümber. ma ei taha teid taluda, ma tahan teid mitte taluda, öelda kõik mis vaja, et te ehmunult lahkuksite, või vähemalt ei satuks enam minu lähedale. seda kõike praegu, loomulikult, mitte alati. vahel lihtsalt ei suuda mina mõista mida te mõtlete, kui te parajasti oma nina kuhugi topite, teadmata mis tegelt toimumas on. ning siis lõõbite kõva häälega ümber millegi, mis ei soovi teie nina üldse endas tunda. ja see, kuidas üks inimloom suudab lõpmatuseni ennast teiste arvelt lõbustada, ning teine samuti, kuid veelgi vastikumal põhjusel või viisil. ja kui ma tunnen, et keegi üritab olla keegi teine, kui ta on. siis ma ka mõtlen, et keegi ütleks, et ole Sa ise, see on palju rohkemat väärt. mina ei tule seda kuhugi ütlema, kardan liialt nurgataga hiljem kaikaid kodaratesse saada. lõpuks see muutub see ka minujaoks juba loomulikuks ja ma mõistan ka, et ehk see on kõigest minu tobe illusioon temast, ja tegelikult saan ma kõigest lihtsalt jälle valesti aru. läksin nüüd juba praegusest kaugemale.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar