neljapäev

kõik on praegu pisut sürreaalne. ma mõtlen kõik. inimesed ja juhtumised. lumi? see, et inimesed on maailmas laiali või pole neid üldse enam elavate kirjas. see, et keegi kuskil jäi praegu oma inimesest ilma. ja kellegi perre sündis uus elu. või et mina pole nii ammu näinud inimesi keda ma koguaeg näha tahaks. et saaks kord nendest kuradi olematul tasemel mitte mingit tähtsust omavatest probleemidest üle.
olgu, see on lihtsalt naeruväärne.

1 rida

ja ma soovin, et meie söögitädil oleks väga vinge pott mis keedaks mured rõõmuks.

pühapäev

ma vihkan tähtpäevi.
seda survet, et ole rõõmus. see kõik viib alati selleni, et keegi pole rõõmus.
ma vihkan tähtpäevi.

aga päev on iseenesest olnud ilus.