pehmelt rääkides on elu praegu väga kole ning mina väga laisk ja nõrk jobu.

lammas mida Sa igatsed, on kasti sees.

ma tahaks paljudest asjadest vabaneda, kuid püüan vältida äärmustesse langemist. seetõttu on tulemus väike. aga ma olen rahul. jah, mingil teistsugusel moel, aga 'rahul' on kõige etem sõna selle kirjeldamiseks.
kuid kui ma vähegi süvenema hakkan, tekib minus kontrollimatu tigedus iseenda suhtes.
ma tahaksin teistsugune inimene olla, aga see on ju lollus.


üpris ennasttäis ning teisi eemaletõukava inimese tunne on, kui ma neid 'ringe' külastan. ma ikka alati lahkudes mõistan ja mõtlen, et miks ma ronin sinna.

ei ole mõnus

mul pole mitte midagi öelda. ma virisen ja tuigun, ega võta ennast kokku. kahtlen, et see üldse ongi nii lihtne, nagu kõigile tundub.

mu päev muutus mõneks ajaks täielikult, kui ma keset päeva oma vanu sõpru näha sain. üürikesed olid need hetked, kuid mõjus.


see pilt on eksitav, ei unista ega tunne puudust

kõigil on midagi häda. mul pole küll naljakas, aga elu on naljakas.
ma tahaksin, et kõigil läheks nüüd hästi, ma ei jaksa enam ja teised ei jaksa ka.