mu 'armsad' kaasmaalased kellega ma olen sunnitud viibima ei suuda mokka maas hoida. see kurnab ning ajab pikapeale tuju halvaks. ma olen veidi pettunud iseendas, et ma ei suuda olla positiivne, aga minujaoks on asi ületamas igasuguseid piire.
vähemalt ma ei kulge niisama lihtsalt selleks, et 'kool on lahe ja uued sõpsid kellega peale tunde õhtuni juttu puhuda, issand ilm on nii kole ja see õps on nii loll'.
ütleb rohkem kui tuhat sõna. ma olen sõnatu.
ja jälle vihane, et ei suuda teist külge näha.
1 kommentaar:
Ma ei tea küll su muusikalisi eelistusi, aga see peaks igal juhul tuju rõõmsamaks tegema:)
http://www.youtube.com/watch?v=2WknXCcVThI
Postita kommentaar