mõte uitamas kaugeil mail nii lihtsalt, et tekib salasoov tunda seda igapäev, iga tund, iga hetk

pole olnud hetke,
mil ma olen läinud minema.
on olnud hetk, mil olen jõudnud minna,
vaid poolde vinna, (oma mõttega lõpuni)
ning jäänud seisma sinna.
sinna samma kus algas ja lõppes retk,
kuhu mõte lõplikult jõudis
ning hing temaga.
kuid ise ikka, ainult, poolde vinna.

kui mõistusele kohale jõuavad me hinge ja pärisolemise erinevad teed
on olemine nii sant
sest hing lendab kui lind
ning pärisolemine longib kui vant.





reaalsusetunne rikub alati kõik ära.
olen inspireeritud veinist ning oma andekatest luuletavatest/musitseerivatest/kirjutavatest kirjutavatest/musitseerivatest/luuletavatest sõbrannadest. ma meeldin endale, kui olen staadiumis, mil mõni üleliigne lihas on lõtvunud. mis omakorda tekitab tunde, et vabadus on käega pea, et katsutav.
ja mis mul meeldib veel, on teadmine, et see ongi nii, ohhaidii.




i love you EBL.

miski kõige sees, miski, jõud, kõige sees

Sumera "Pala aastast 1981" omab endas midagi millest ma ei oska rääkida, midagi, millest ehk ei olegi vaja rääkida.

üks pisitähtis igapäevaelu osa on oma kohalt lahkunud. läks metsa tuulama, kuid ta saatis sõbra mind aitama. 

Eluküsimus

Kui ollakse ainult vastu,
ei olda millegi poolt,
ometi on meil pilved
ja valgus mõlemalt poolt.

Minus on õelad mõtted,
õieta, varreta,
ime, et ainult nendest,
veri ei tarreta.

Meile on palju antud,
ikka oleme nõutud.

Näha seda, mis elav,
on seda palju siis nõutud?


Juhan Viiding

(kirjutatud absoluutselt iseendale)

mul meeldib olla erialatunnis kui mitte miski ei häiri. kui kuskilt ei valuta. kui mõte läheb tunniks ajaks murest tühjaks. kui peas on ainult pillimäng.
mul ei tee rõõmu see tunne mis mind enne seda rõõmu valdas, aga ma rohkem sellest ei räägi, sest
mul meeldib olla erialatunnis kui mitte miski ei häiri. kui kuskilt ei valuta. kui mõte läheb tunniks ajaks murest tühjaks. kui peas on ainult pillimäng.

mul meeldib kassi nurr ja päike. ja tunne, et ma olen veel väga noor, et kõige halva pärast oma praegust aega raisata ja heietada.


tahtsin siia paar lauset lisada ühest laulust, et pisut toetust pakkuda, kuid kirjutan välja hoopis, et

sest neid su teid nad leida eal ei tea

sest usun sellesse iga päevaga üha rohkem..

rohelisest kõvasti hallim pühapäev

kõmpisin ringi. nägin, kuidas kaks vana onu, üks rongiga tulnud, teine autoga, Kivimäe sauna läksid. vahva, see siiani töötab.
Erkki-Sven Tüüri muusika on minu kõrvadele hea ning meeltele meeldiv.

NING,

miski on vales kohas ja valel ajal ja hetkel ja kujul mu sisse roninud.

ma ei tea veel pooli puid ja maid,

kuid mõistan väga edukalt kui mulle miski ei meeldi. ja paljuski on mu kärsitu olemine seotud nootide õppimisega, kuid enamasti siiski inimestega mu ümber. ma ei taha teid taluda, ma tahan teid mitte taluda, öelda kõik mis vaja, et te ehmunult lahkuksite, või vähemalt ei satuks enam minu lähedale. seda kõike praegu, loomulikult, mitte alati. vahel lihtsalt ei suuda mina mõista mida te mõtlete, kui te parajasti oma nina kuhugi topite, teadmata mis tegelt toimumas on. ning siis lõõbite kõva häälega ümber millegi, mis ei soovi teie nina üldse endas tunda. ja see, kuidas üks inimloom suudab lõpmatuseni ennast teiste arvelt lõbustada, ning teine samuti, kuid veelgi vastikumal põhjusel või viisil. ja kui ma tunnen, et keegi üritab olla keegi teine, kui ta on. siis ma ka mõtlen, et keegi ütleks, et ole Sa ise, see on palju rohkemat väärt. mina ei tule seda kuhugi ütlema, kardan liialt nurgataga hiljem kaikaid kodaratesse saada. lõpuks see muutub see ka minujaoks juba loomulikuks ja ma mõistan ka, et ehk see on kõigest minu tobe illusioon temast, ja tegelikult saan ma kõigest lihtsalt jälle valesti aru. läksin nüüd juba praegusest kaugemale.

ja täna..

'kus Sa oled, Sul hakkab poole tunni pärast arvestus'
ma olin viie minutiga kohal, ja sain kõigega hakkama. aitäh.