hmm

mõtlen, et mis kõigil koguaeg viga on. kõik heietavad, et nendel on kõigest villand, et muresid on palju, magada ei saa, süüa ei saa, elada ei saa. kõik on kõige hullemas korras, koolis on külm, harjutada ei viitsi, õppida ei jõua, õpetajad on lollid ja ei oska õpilastega käituda, magada ikka ei saa. ainult juttu jaksatakse rääkida. ja kui katsud aidata, siis kukutakse veel kõvemini õiendama, et kuidas ma aru ei saa, lahendus puudub, mitte midagi ei anna teha, elu on lõplikult täiesti paigast ära. sealt saavad alguse kõik järgnevad mured ja intriigid. seekord on siis paigast ära keegi inimene, kes on rumal ja ei saa maailmaasjadest ikka no tuhkagi aru, sest mõni võib ju oma rahulikku elu elada, nägemata, mis tegelikult igalpool juhtub, sest kõik on nii paigast ära, et no lihtsalt ainult rumalad ei näe seda. ja siis kõik kaklevad.
loomulikult, lähen ka mina närvi. täna näiteks ajas mind hulluks meie klassivendade suur ja lai viisakus teiste suhtes. oleks ju üsna mõistlik üksteise pihta pisut viisakust loopida. ei maksa koguaeg meiega kakelda, et nemad on jube kõvad mehed ja targad ja julged ja tugevad. tulevikus näeme, nolgid. siis kui mingi lollus jälle korda saadetud, ja vaja üles tunnistada, siis pole kuskil tarka, julget, AUSAT inimest. 'mina pole teinud' on teie raudne abimees. söögi alla, söögi peale, õhtul uinudes, ja hommikul ärgates.
Rooster.