pingeline hommikupoolik. aga kas teisiti saakski, kui sulle antakse 'see kõige viimane võimalus' ning sa ei oma piisavalt teadmisi. istud ja närvitsed seal, püüdes kõigest väest jätta muljet, et sa oled rahu ise.
ja arst ütleb, et närvi ei tohi minna. saadaks nad tagasi kooli?

tead, ma tahaksin väga kirjutada, aga ma pean muusikateooriat õppima.
ja kui Sa siidrit jood, siis tundub kõik hästi armas.
huvitav juhtum juhtus ka, Liisu andis mulle karbi saadetisena Aurelia poolt, kes on praegu jumal-teab-kus.
mulle ei meeldi teiste ees liigselt kurvastada. see teeb mu hiljem ebakindlaks.
kõik see minu elu praegu on kärsitust täis. ma tahaksin olla kõikjal ja mitte siin kus iganes ma ka siis poleks.

http://www.youtube.com/watch?v=8CR9XnXz-O4

tsau

ausõna

ma lihtsalt tahtsin siia tulla ja öelda, et ma olen viimase poole aasta jooksul kogenud ühte head tunnet. see muutub iga natukese aja tagant aina täiuslikumaks. see on selline veider tunne, et olge minu juures ja ärge ära minge. või mina olen teie juures, aga ära ei lähe. selline, et sõidame sinna või tänna ja ärme tagasi tule. ja saame ikka jälle kokku ja tuleme ikka külla ning unustame kellaajad ja naudime, olemist.
seda et, et te kõik ära sõidate... no sõitke, aga tulge tagasi.

miks ma üldse sellele tähelepanu pööran?
mina ju lähen alati koju. mina vajan alati oma voodit ja täisväärtuslikku und. üksinda olemist.
ma pole koju jõudes kunagi arvanud, et kuskil võiks parem olla. ja nätaki, näete siis nüüd.

uus september

tahan öelda head aega lömmis puuviljadele ja katkistele müslibatoonidele. ning loomulikult üleüldisele tühjale kõhule ja toidupuudusele. ja raskele kotile.
ühtlasi tahan hommikuti vara ärgata. tahaks hilinemise unustada, aga ei maksa vist liialt unistama hakata eksole. mina olen siiski alati 2 tundi enne tundide algust ärkvel, elades koolist 10 minuti kaugusel. aga IKKA hilinen. ma lihtsalt armastan rahu.
aitab koolirõõmudest
ma unistan

peaks tihemini vait olema

ära ütle mitte midagi. neela alla, jäta enda teada. looda, et see enam kunagi meelde ei tule.
ja kõik läheb ise paika


ma olen nii magamata ja nii haleda olemisega, et endast on lausa kahju

ei suju

kuidas ma nüüd siis kuskile sõitma peaks. et kõva häälega terve öö vinguda, kui halb mu pea tunne on? tervis on kõige kallim asi siin ilmas ja ma ei ütle rohkem.
kätes pole jõudu. alati, kui ma ühte konkreetsesse kohta pärale jõuan, pole mul enam jaksu teha seda, milleks ma sinna lähen.

olen tasapisi oma õpinguid alustamas. 1 tehtud, mitu veel teha.
ühtlasi tagasi seal, et ma vähemalt mõtlen koguaeg sellele, et peab tegema, olgugi, et ma piisavalt ei tee.

Tõnis Mägi
Leigo
pööning, suitsusaun ja hein minu sallis



aga nüüd õigepea: matemaatika, muusikaajalugu, muusikateooria/harmoonia, kadi kask