olgugi, et täna veidi enne viite alanud pooltund oli äärmiselt keeruline. minujaoks veel vähesel määral. ma südamest soovin Sulle jõudu, Ene! juhtus äike. vanapagan otsustas külla tulla ja etenduse peapeale keerata. mängitud sai kaks stseeni, ehk pisut kolmandastki. meie käisime platsil ära. saime märjaks, ja kostümeerijate kaos sai alguse.
aga nagu öeldud, kõik tõepoolest saab korda, juba Siimujuurde jõudes oli kõik jälle vahva. taibukas olin täna jälle oma sassis peaga. jooksin viiase bussi peale mis tuli seitse minutit enne õiget aega, ei jõudnud bussipeatuseni ning kaotasin vaikselt lootuse, kuid bussijuht korjas mu teeäärest peale. jõudes ringiga tagasi peatusesse nisu taipasin, et oleksin pidanud sõitu alustama teiselt tee poolelt, mitte sealt, kust tulnud olin. aga ilmselge, et õnn oli õhtuks minuni jõudnud ja hoidis mind, et see sõiduvahend äkki mingit krutskit ei viskaks ja parki ei sõidaks.
aga ei maksa unustada, et aeg-ajalt raiub mu peas kohustus õppida bioloogiat. veel raiub seal soov pilli mängida, aga mul pole üldse aega, et kodus olla.
mul tekib tunne, et vahel lähen armastusest lõhki.
pühapäev
neljapäev
ei elagi me maal
päris täpselt ei oska seletada, mis hetkel toimub, nii mu peas kui mujal. aaga see pole väga vist oluline, sest eelkõige kirjutan ma seda siin siiski mitte mingil põhjusel. ehk, mis seal siis ikka.
kuidagi on juhtunud see, et minust on saanud tuulepea.
kuidagi on juhtunud see, et minust on saanud tuulepea.
esmaspäev
pühapäev
õäöü
tere, minujaoks oled *a** hetkel mil uinutad teise inimese selleks, et saada.
oled Sa kas tolkam ööklubis või minu igapäevane kaaslane.
oled Sa kas tolkam ööklubis või minu igapäevane kaaslane.
laupäev
milleks
peaksime me olema kusagil kohas ainult selleks, et kellelgi teisel oleks 'põhjust mitte suud avada'? milleks peaksime me jääma hetkel, mil tahame minna, vaid seetõttu, et mitte kuulda halbu sõnu?
mina tunnen vastikust Su vastu, kes sa mulle lihtsalt halvasti ütled selle eest, et mina otsustan tegutseda enda soovide järgi, mõtlemata mida teised sellest arvavad. justkui Sa ise poleks kunagi kellegi juurest lihtsalt lahkunud ja ennast 'huvitavaks teinud'. täna oli minu kord.
rumal, rumal ning naiivne mina, kes ma loodan, et see lõppeb pea. viskaks ma ometi selle soovi peast. see pole nii lihtne, miks ma arvan, et peaks olema?
seni aga, mina ei taha pealt vaadata, mina ei taha olla kutsumata külaline, mina ei taha olla isik kes kõikidest 'vihjetest' läbi näeb, mina ei taha olla inimene, kes ennast sellega liigselt seob, oma mõtetes. ma ei tule enam selleks, et loota, et nüüd seda ehk enam ei juhtu..
mina tunnen vastikust Su vastu, kes sa mulle lihtsalt halvasti ütled selle eest, et mina otsustan tegutseda enda soovide järgi, mõtlemata mida teised sellest arvavad. justkui Sa ise poleks kunagi kellegi juurest lihtsalt lahkunud ja ennast 'huvitavaks teinud'. täna oli minu kord.
rumal, rumal ning naiivne mina, kes ma loodan, et see lõppeb pea. viskaks ma ometi selle soovi peast. see pole nii lihtne, miks ma arvan, et peaks olema?
seni aga, mina ei taha pealt vaadata, mina ei taha olla kutsumata külaline, mina ei taha olla isik kes kõikidest 'vihjetest' läbi näeb, mina ei taha olla inimene, kes ennast sellega liigselt seob, oma mõtetes. ma ei tule enam selleks, et loota, et nüüd seda ehk enam ei juhtu..
neljapäev
mina tahaksin
oma koera tuppa tuua ning kuivaks teha
valimisjura õhku lasta
rohkem trammiga sõita
vähem kohata neid kes mulle meeltmööda pole
rohkem kohata neid kes mulle meeltmööda on
mulle nii väga meeldivad udused ühistranspordi aknad videviku ajal ja üleüldse sõita reisibussiga Vargamäe vahet või ka kusagile mujale ning kuulda päevast päeva teie head ja halba nalja ja mitte pahaks panna kui see on halb sest ma olen sellega nii harjunud ja mängida nimekulli ning mitte tunda ennast ebamugavalt või halvasti ja veelvähem väljaheidetuna ja vestelda tähtsatel ja vähemtähtsatel teemadel milleüle võibolla on juba räägitud aga missealikka rääkida veel sest see pole oluline kui me sellest mitu korda räägime ja mitte lasta vihmal ennast häirida ja mitte mõelda valule seljas ja varbas mis tundub nii võimatu aga seal see kõik on nii võimalik kuigi ma sinna täna ei läinud
kirjutasin hommikul eesti keele eksamit. mul on neli eksamit kuuest sooritatud. see on.. imelik värk, ma ütlen.
sain kätte noodid ning kirjutasin just üle pika aja jälle rõõmsatest asjadest. aga kaks asja tegid mind täna kurvaks.
valimisjura õhku lasta
rohkem trammiga sõita
vähem kohata neid kes mulle meeltmööda pole
rohkem kohata neid kes mulle meeltmööda on
mulle nii väga meeldivad udused ühistranspordi aknad videviku ajal ja üleüldse sõita reisibussiga Vargamäe vahet või ka kusagile mujale ning kuulda päevast päeva teie head ja halba nalja ja mitte pahaks panna kui see on halb sest ma olen sellega nii harjunud ja mängida nimekulli ning mitte tunda ennast ebamugavalt või halvasti ja veelvähem väljaheidetuna ja vestelda tähtsatel ja vähemtähtsatel teemadel milleüle võibolla on juba räägitud aga missealikka rääkida veel sest see pole oluline kui me sellest mitu korda räägime ja mitte lasta vihmal ennast häirida ja mitte mõelda valule seljas ja varbas mis tundub nii võimatu aga seal see kõik on nii võimalik kuigi ma sinna täna ei läinud
kirjutasin hommikul eesti keele eksamit. mul on neli eksamit kuuest sooritatud. see on.. imelik värk, ma ütlen.
sain kätte noodid ning kirjutasin just üle pika aja jälle rõõmsatest asjadest. aga kaks asja tegid mind täna kurvaks.
teisipäev
vastik, et ma ei tunne ennast hästi ja ei oska ära arvata, mis mulle meelehärmi pakub. eile 'maal, metsas' polnud hea. ainult mõni oli hea. a hea seegi. a ikkagi vastik. sest enamus polnud hea. ja ükskõik kus, kõik peapeal. see toimub samal ajal, kui kaks kolmandikku sooritatud muusikaeksamitest on möödunud suurepäraselt. mis muide tekitab uskumatu tunde. mis omakorda tekitab paanika, et kurat küll, mis siis viga on, kao minema juba, tuju.
Tellimine:
Postitused (Atom)